Admin login Otsi lehelt
 

Avaleht


Armastus

Elu

Mina

Nelikvärsid

Pühendused

English

Uued


Kontakt

Ta kõnnib kergelt, vaikides,
silmad maas, pilk naeratab,
vist ise eemal mõtetes,
kord jälle naeru turtsatab.

Ta lendab vaevu, haavunult,
pilk kaugusse tardunud,
kord hüüab jälle joobunult,
taas ilust meel on hardunud.

Ta on mull' armas lõpmata,
ta eest ma elu anda võiks,
ta on mull' armas lõpmata -
mu luule, ta on mu südameks.

Loodud: Juuli 2010   Lisatud: 03:58 19-07-2010

Luule kaks kuju

Kuumas öös

Sügise imetlus

Hulgun mööda linna

Koju

Kasva suureks!

Kus ta on?

Karastusin

Tühi luuletus

1|2|3|4|5|
Copyright © Madis Hunt 2005-2016. Kõik õigused reserveeritud.